January 03, 2009

Ja tõusebki suitsu korraga kõigist Viljandimaa korstendest

Täna oli nii ilus hommik. Öö, nagu ikka viimasel ajal kombeks, hakkas hilja ja lõppes väga kiiresti. Öö tähendab siis uneaega. Aga kui ilus oli hommikune Viljandi. Hommiku all pean ma siis silmas aega kümnest üheteistkümneni. Hommik oli muidugi ka uudne nähtus, sest uni on viimasel ajal ära lõppenud alles pimeduse saabudes. Aga kogu Viljandi oli mattunud uttu ja udu tagant ja pealt ja kõrvalt kumas Päike. Suur kollakasorats päike. Ta oli nii ilus. Ja siis hakkas taevast sädelust sadama. Kõik kohad olid sädelust täis ja sellele ei näinud lõppu tulevat. Kogu õhk oligi üks suur sädelust. Lumest ei olnud juttugi. Kahjuks sai ta lõpuks ikka otsa. Aga Päike ja udu jäid.

Lugu? Dagö - kuula,kuula. Mis sest, et see suvest on.

1 comment:

Leenu said...

jaaa. see sädelus oli nii ilus. tartus oli eile õhtul. lihtsalt kõik õhk sätendas. lummav.