May 04, 2010

Itaalia amore mio


Itaalia on vihmane, sellega on natuke kehvasti. Eile hommikul viskas päikest ka, siis oli vannitoas eriti soe. Me elame muideks muuseumis. Päris muuseumis kohe. See on nagu see film, kus dinosaurused ellu ärkavad muuseumis. Ma pole seda näinud, aga nüüd ma saan omal nahal läbi elada. Me saame kasutada avalikku peldikut, kuid meil on ka päris oma ruum koos duśśiga. Ainult, et kui pesus käia, siis on kõik täiesti märg ja vesi ei lähe mitte kuhugi ära ja duśśikardinat meil ka ei ole. Lalaaa...

Tööd veel pole teinud ja kohalikest oleme ka ainult mõnda näinud. Nt meie itaalia keele õpetaja on kohalik. Esimene tund oli eile. Ma oskan öelda “õun” - la mela. Artikleid oskan ka juba enamvähem õigesti pakkuda.

Kõige rohkem suhtleme prantsuse poistega, kes erinevatest Prantsusmaa otsadest siia vabatahtlikuks on tulnud, nagu meie. Kaks neist räägivad arvestatavat inglise keelt ja teised kaks praaegu. Aga saab hakkama. Vaikselt hakkan ka prantsuse keelest aru saama. Nad on toredad ja on meiega kaks päeva tegelenud. Nende poiste pool käime me süüa tegemas, sest kööki muuseumis ei ole. Netti ka veel mitte. Esimesel õhtul tegid poisid meile süüa ja eile tegime meie neile keedukartuleid hakklihakastmega – vahelduseks pastale. Toiduraha tegelikult pole päris piisav, aga praegu veel saame hakkama (on alles kuu algus ka). Minu lemmik sport on näljutamine. Eksole.

Täna kusjuures pääsesime telekasse. Või noh peaaegu. Oli miski videokonverents, kus me käisime, sest seal sai asju võita. Kohalikud koolilapsed osalesid, pluss meie. Ja siis meid topiti kaamera ette, et näete, välismaalased on ka olemas.

Lõunamaa kliimat vihma tõttu väga näha pole olnud. Järv on suht räpane. Laualampe pole toas. Itaalia keeles rääkida veel ei oska. Tasapisi võib-olla hakkab juba aru saama üksikutest sõnadest.

Praegu näiteks vallutasid lapsed muuseumi. Nad on igalpool. Üks küsis, et palju raamat maksab. Ma ei teadnud. Nüüd rääkis teine mulle pika jutu. Ta ei saanud üldse aru, et ma aru ei saa.

Ahjaa.... selgus, et siinsed pistikud ei ole loodud meie juhtmete jaoks. Nad on liiga suured. Tuleb leida, saada, osta, muretseda ülemineku otsik.

Mmm... ja see nett, mis praegu on, see käib juhtmega.

Lõpetan sellel rindel ja võib-olla kunagi saab veel netti. Võib-olla. Meile võib külla tulla. Lisaks kahele voodile on meil toas veel üks lisamadrats.

2 comments:

Merli said...

ujeee...külla :D

h. said...

jess! birgit kirjutas! ja veel nii pikalt :D parem juhtmega nett kui aeglane wifi!