Eile käisime Jumala ja Kupiga Fausti vaatamas. Ma pean selle üle veel natuke mõtlema, kuid algus mulle meeldis küll. Aga lühike oli ta küll. Jõudis vaevalt ennast mugavalt sisse seada, kui juba plaksutama pidi. Kuhu see kõlbab? Jumala tuttavatel oli küll kohati selline nägu, et 'Issand, neid on kaks!'
Ja et öelda midagi ebatähtsat. Ma magan juba kolmandat ööd ilma padjata.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment