...

See oli eelmisel nädalal, kui üks mu õpetajatest oli siiralt (rõõmsalt) üllatnud, kui kuulis, et ma olin suvel endale lugemiseks aega võtnud. Veelgi enam, kui mina ei saanud aru, mis selles nii eksootilist on. Ta arvas, et keegi ei loe enam vabast tahtest ja tihtipeale ka mitte kohustuslikus korras. Ja kuuldes, et ma olin Pansot lugenud... Mina olin omakorda üllatunud tema üllatumisest.
Lihtsalt meenus.